See kaheksateistaastane tütarlaps rabas mind oma laulude ja fotodega täiesti jalust. Ja oma kompromissitu salapäraga.

Seega ei ole kuigi üllatav, et ka tütarlapse elu on ehtne müüdimaterjal.

Anja Plaschg (kes varjub nime taha soap&skin) sündis väikeses Lõuna-Austria külas, kus ta vanemad seafarmi pidasid. Õppis lapsena klaverit ja balletti, pandi karmi režiimiga internaatkooli, kus sai närvivapustuse. Kunstiainetes teenis konkurentsitult parimaid hindeid, kõigest muust vedas end vaevu läbi . Kodus veetis ööpäevi algul vanema venna juhatusel arvutiga muusikat tegema õppides. Nüüd elab tütarlaps Viinis ja õpib kunsti. Niipalju kui kontsertide andmisest aega üle jääb kardetavasti.

Laivis (mis müüdi näruselt kiiresti läbi nii et oleksin peaaegu ilma jäänud) rabas ta mind sellise arguse/ujeduse ja võimsa hääle kombinatsiooniga, millest ma alati (õieti neil harvadel juhtudel kui seda esineb) täiesti purju jään. Sinna juurde peab kindlasti käima ka valuline eneseväljendusvajadus või sisepõlemine. Ja seda ei ole Anjal mitte vähe. Selle sisemise kire ja aususe ning ujeduse kombinatsiooniga meenutab ta pisut väga noort Sinéadi. Ujedus aga ületab sellegi – ei mingit publikuga suhtlemist, peale paari langetatud pilguga ja mikrofonist mööda öeldud “danke”

Soap&Skini  lugu “Mr Gaunt PT 1000″on ilmunud Shitkatapulti plaadifirma (eeldatavasti on tegu plaadifirmaga . . . )kogumikul, “Im Dorfe” tõlgendus plaadil “Schubert Is Not Dead”.

Sügisel 2008 ilmus nimeta EP, paari päeva eest esimene singel “Spiracle” (minu üks lemmiklugusid läbi aegade). Märtsis tuleb debüütalbum.

Aga vaadake ise siia:

ja seejärel siia:

http://www.myspace.com/soapandskin

Ja siis tõmmake kuskilt uue plaadi materjal ja andke mulle ka, sest ma olen hobusevarguse alal väga asjatundmatu. Ostan plaadi niikuinii ka, aga ei jaksa kuulamisega Märtsini oodata. Vot nii.